Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi ligikaudu 2/3 korruselamud ja 1/3 väikeelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 25 – 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides, vanade elurajoonide puitelamutel kuni 100 aastat.
Sellest tingituna tuleb praegustel omanikel üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete säilitamisele: energiasäästlikule renoveerimisele, eluea pikendamisele ja väärtuse tõstmisele.
Tähelepanu lahenduste terviklikkusele! Väga oluline on jälgida renoveerimise komplekssust.Suurim energiasääst ja parimad võimalikud elamistingimused saavutatakse juhul kui renoveerimine on kompleksselt planeeritud ja läbi viidud. Kompleksset lähenemist nõuavad ka EL ja riiklikud toetusmeetmed, mille saamise eelduseks see on. Nii näiteks tuleb arvestada, et igasugune hoone soojustamine eeldab vältimatult ka küttesüsteemi uuesti reguleerimist; soojatagastusseadmete efektiivne kasutamine eeldab hoone õhutiheduse parendamist jne. Fassaad on iga hoone nähtavaim osa, mis jätab igale möödujale esimese mulje. Et hoone visuaalne kujund oleks veenev, esteetiline ja kvaliteetne, peab see orgaaniliselt sulanduma üldisse arhitektuurimaastikku. Ilus fassaad annab tunnistust sellest, et hoone on professionaalselt ehitatud, hoolikalt ilmastikuolude eest kaitstud ja tagab elanikele täieliku mugavuse. Fassaadiviimistlusest sõltub paljuski kogu hoone kvaliteet. Kvaliteetne fassaad pikendab hoone eluiga.