Energiaaudit
Kui leiad, et võrreldes naabermajaga on sinu korterelamus
- suured küttekulud
- suur vee tarbimine
- elektrienergiat peaks kuidagi säästma
Või palju energiasäästu annab hoone renoveerimine, tuleks alustada energiatarbimise korraldamisest ning tellida energiaaudit, et saada vajalikud vastused kahtlustele ning ettepanekud edaspidiseks tegutsemiseks, et toimetada energiasäästlikult.
Energiaauditiga kaasneb ka majandustasuvuse arvutused, mis aitavad hoone renoveerimiseks laenu taotleda.
Energiaaudit on protseduur, mis selgitab, kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud energiasäästumeetmed ja kuidas saab auditiobjektil energiat säästlikumalt kasutada.
Energiaaudit annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest. Audit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega.
Energiaauditit võib vaadelda ka osana hoone seisukorra uurimisest, mille eesmärgiks on kindlaks teha hoone energeetiline ja tehniline olukord. Olukorra uuringuna on energiaaudit kasulik vahend, mis aitab koostada hoone pikaajalist renoveerimise kava.
Auditeerimisaruande põhjal saab kergesti koostada hoone energiakvaliteedi teatist, hoone energiasertifikaati või omistada hoonele vastaval tasemel energiamärgistus. Need dokumendid on väärtuslikud hoone müümise korral.
Energiaauditi tulemuseks on loetelu energiasäästumeetmetest ja abinõudest hoones energiasäästu saavutamiseks. Soovitatud energiasäästumeetmeid rakendades, võib hoone valdaja vähendada energiale ja muudele kuluartiklitele tehtavaid kulutusi.
Energiaaudit võib olla eelduseks hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel.
Tulevikus muutub üha olulisemaks CO2 emissiooni vähendamine. Energiaauditid võivad olla üheks abinõuks võimaluste leidmisel CO2 emissiooni vähendamiseks.
Hoone põhjalik energiaaudit peaks sisaldama:
- torustike ning kütte-, ventilatsiooni- ja õhu konditsioneerimissüsteemi uuringut
- ehituskonstruktsioonide uuringut
- elektri/ automaatikasüsteemi uuringut
Energiaauditi aruanne koosneb järgmistest komponentidest:
- hoone kirjeldus
- hoone andmed
- tehniline olukord
- energeetiline olukord
- tabel, mis pakub rakendusi hoone probleemsetele osadele koos rahalise maksumuse ning tasuvusajaga
Hoone energiatarbe ja energiasäästu meetmete arvutamine algab soojapidavuse, -tarbe ja -kulu parameetrite määratlemisega.
Projekti identifitseerimisel määratletakse ära kohalikud klimaatilised tingimused (kraadpäevad) ning hoone ehitusstandardid, mida peale hoone auditeerimist korrigeeritakse tegelikust soojatarbest tuleneva U-väärtuse parameetritega. Peale andmete ühtlustamist tehakse parandusmeetmetest tulenevad muudatused väärtustes ning arvutatakse potentsiaalne kokkuhoid.
Nimetatud protseduuri korratakse eraldi iga järgneva 4 põhioperatsiooni juures: ventilatsioon, tarbevesi, elekter, välismõju.
Tulemuseks saadakse energiabilansi baasandmed.
Saadud energiabilansi andmed kantakse üle majandusarvutuse tarkvarasse ja arvutatakse energiasäästumeetmete maksumus ning tasuvusaeg. Kui tasuvusaeg ületab lubatud piire, muudetakse erinevate põhioperatsioonide väärtusi kuni saavutatakse kliendi eelarvele sobiv energiasäästu meetmete nimekiri.
Termoülevaatus
Tihti puututakse energiaauditiga seoses kokku termopildistamise või termografeerimise nõude või sooviga.
Hoonest termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu.
Kui hoone soojaarved on suured ja temperatuur ei vasta ootustele, on otstarbekas renoveerimisplaani koostamiseks teha hoone välispiirete termoülevaatus. Lekkekohtade täpne kaardistamine aitab vältida hoonekarbi täissoojustamist.
Töö tulemusena valmib raport, kus on paralleelselt nii objekti lekkeid kajastav infrapuna- kui ka kohtmääratlust hõlbustav digipilt. Iga lekkekohta saadab lekke olemust kirjeldav kokkuvõte ja renoveerimissoovitus. Raport väljastatakse nii paberkandjal, kui ka digitaalselt.
